Muia Veetamm
Õhtu.
Päike loojas ju.
Metsa kohal kumab kuu.
Pika varju heidab puu
üle helge
peegelselge
metsajärve vee.
Vaikus.
Linnud-laulikud
unelukku pannud suud.
Kõlab vaid:
hu-uuh-uuh-huu!
Taga helge
peegelselge
metsajärve vee.
Uu-uuh!
Uu-uuh!
Hu-uuh-huu!
Kes seal hüüab uu-uuh-huu?
Kas sa oled eksinu,
kel seal padus
ära kadus
õige suund ja tee?
Tumm kuid metsa
must
siksak.
Äkki –
plak-plak-klak-klak-lakk
–
lendab lind kui villavakk
üle helge
peegelselge
metsajärve vee.
Otsib kõrge kuusepuu
ja sealt hüüab:
„Uu-uuh-huu!“
Kes küll on see eksinu,
kel siin padus
ära kadus
õige suund ja tee?
Raamatust: Muia Veetamm „Kuldnokk – kullanokk“, lk.24
