Julius Oro
On vaevalt päike tõusmas
sääl üle kuusiku,
kui kägu juba laulmas:
„Kuk-ku! Kuk-ku!“
Pilv taevaserval tukub,
tuul puhkab hommikul,
kuid käokene kukub:
„Kuk-ku! Kuk-ku!“
Poiss karja välja ajab,
läe´b üle nõlvaku,
seal kuuseladvast kajab:
„Kuk-ku! Kuk-ku!“
Vist ennustada püüad
hääd mulle, linnusuu,
et nõnda kaua hüüad:
„Kuk-ku! Kuk-ku!“
Raamatust: Julius Oro „Laps ja kuu“, lk. 28
