Käole

Karl Eduard Sööt

Käokene, kuku, kuku –
üle saare, üle salu,
üle põõsastiku, palu.
                Kukku, kukku!

Käokene, kuku, kuku –
üle kuuse kullalise,
üle mätta mullalise.
                Kukku, kukku!

Käokene, kuku, kuku –
üle haljendava heina,
üle ununenud leina.
                Kukku, kukku!

Raamatust: Karl Eduard Sööt „Roti pulmad“, lk.17