Venda Sõelsepp
Põnev on vahel täis hirmu ja hardust
uskuda kabelivaimu ja mardust.
Juba ta huilutab kalmistu puudes,
hala ja oigamist on ta uhhuudes.
Juba on ladvad täis naeru ja laginat,
jubedat kräunumist, riginat-raginat.
Juba sealt kostaks kui väetima viginat,
hüljatu nuttu või hammaste kriginat.
Kaitsvasse tuppa me lippame vudinal,
südame põksudes hirmunud judinal.
Teame küll: pole seal vaime, ei tonte,
keegi ei ragista kellegi konte.
Puu ladvas jõllitab sõõrsilmapaar –
kõrvukas kassikakk, öö sünge tsaar.
Raamatust: Venda Sõelsepp „Sinikuube sirguke“, lk. 32
