Metshaned

Venda Sõelsepp

Kas mul´s oleks miskit selle vastu,
olla veidikeseks veel kord Nils?
Ennäe, juba hanerivi laskub,
isahanel nõnda kutsuv pilk:

ngaa-ngaa-ngaa, no tule rutem juba,
varsti Lapi tundrud on me all,
keset järve kaljusaar me tuba,
Maa on kõrgelt kaunis kirju pall,

ulgumere hallid veed on läänes,
nende süles kena saare paar:
Saaremaa kui pikal hüppel jänes,
tähena ta kukil Hiiu saar,

ja me rivi üle selle kõige,
taga kauge, ees veel kaugem tee;
ngaa-ngaa-ngaa – veel lahkumise hõige
nagu helmes veereb üle vee …

Tulen kohe, hani, sinu manu!
Ainult tee mind väikseks, ole hea …!
Võlusõna olen unustanud,
palju tean, kuid seda näe, ei tea …

Kuidas olla veel kord väike Nils …
Olla veelkord viivuks väike Nils …

Raamatust: Venda Sõelsepp „Sinikuube sirguke“, lk. 44