Ülevaataja vares

Eino Sepp


Hallil hakil
rukkihakil
teri täis on vakk.
Viipab varest
ahervarest.
Sellel aeg on napp.
„Teomees, teole!“
hõikab teole –
ta on tähtsast tõust.
Käsib kurge
adrakurge
hoida kõigest jõust.
Laseb mutil,
vanal mutil
teha mullatööd,
käsib konnal
ülikonnal
kanda päästevööd.
Keelab pääsu
 juurdepääsu
aidalakka ta,
ent ei aita
kanda aita
teravakka ta.

Raamatust: Eesti lastekirjanduse antoloogia 13. kd., lk.276