Kuldnokk

Peep Veedla

Kevadel, kui kuldnokk saabus
olid puud veel täitsa raagus.
Valima ta asus krunti,
temast juba puudust tunti.

Ega siis ju pole loota,
kui sind keegi siin ei oota,
et on täpselt nagu vaja,
üles pandud sobiv maja.

Tõmbas selga sulekuue,
läikiva ja uhiuue.
Ülikond tal üle platsi –
parem veel kui „Versace´i“.

Laulu tõsiselt ta võtab,
kogend kuulajatki petab.
Kõike seda ette kannab,
mida ümbrus talle annab.

Nii kord ehmus seltskond noori,
hommikul kes ruttas kooli:
„Kas on see nüüd mingi nali,
oksal moblahelin vali?!“

Raamatust: Peep Veedla „Pöialpoiss – made in Luxembourg“, lk. 12