Peep Veedla
Linavästrik oma saba
tahab aina viibutada.
Tundub, nagu poleks rahul.
Äkki nime pärast pahur?
Ta ju saanud pika nina –
kasvamas ei kohta lina.
Nimi seega aegund ammu,
ajaga peab käima sammu.
Vanasti lind oli uhke –
linasaak ju tuli rohke
kui ta kõrgel ennast näitas,
talumehi nõnda aitas.
Nüüdki tahab olla moodne,
kui kõik käivad mööda poode.
Rahvale ta oleks nõus ju
ennustama palgatõusu.
Küllap västrik, kui ta võiks,
nimede registris käiks.
Ütleks seal, et oleks paslik
uueks nimeks eurovästrik.
Raamatust: Peep Veedla „Pöialpoiss – made in Luxembourg“,
lk. 14
