Julius Oro
Õues nutab leinakask,
sajab lund, ja tal on vilu,
puudub kevadine ilu,
laanes luusib tuulispask.
Kase küljes pesakast –
sääl on kuldnokk-linnukene
külmetamas tillukene,
ta ei väsi ootamast.
Kuldnokk, väike kevadlind,
lendas siia, lendas sinna,
polnud kuhugi tal minna –
lume all veel mullapind.
Sajab lund ja sajab lund,
aga linnukene väike
ootab, millal tuleb päike,
ainult päikesest näeb und,
Oota, oota, väike lind,
küllap peagi päike tuleb,
talvetaadi silmad suleb,
tõttab rõõmustama sind.
Raamatust: Julius Oro „Laps ja kuu“, lk. 16
