Värvuklutt ja värvumutt

Heljo Mänd

Ükskord pillis väike värb:
„Mul on söögiisu närb.“

Vastas talle värvumutt:
„Oh sa tüütu värvuklutt!
Mis ma sulle lõunaks teeksin?“

Poisu karjus: „Keeksi, keeksi!“

„Teeksin küll, kuid pole jahu,
ole kartuliga rahul,“

„Tee siis kohupiimakäkki!“

„Kust ma piima saan nii äkki?“

„Tee siis õunasuppi lõunaks!“

 „Mul ei ole ühtki õuna.“

Mõtles, mõtles värvumutt,
ütles: „Kuule, värvuklutt,
mul on sahvris soolapekki.“

„Pekil pole õiget mekki.“

„Tahad kuivatatud kala?“

„On siis kala maiuspala?“

Mõtles, mõtles värvuklutt,
ütles: „Kuule, värvumutt,
kas kirsse on?“

„Kirsse on.“

„Kas hirsse on?“

„Hirsse on.“

Ja siis keetis värvumutt
hirsiputru kirssidega,
kirsiputru hirssidega.
Kõhu täis sai värvuklutt.

Raamatust: Heljo Mänd „Emamaa ja isajõgi“, lk. 37