Peep Veedla
Maikuus poleks metsal nägu
kui seal eal ei kukuks kägu.
Salamisi loeme kokku,
mitu korda teeb ta kuk-ku!
Kägu aina lendleb ringi,
püüab leida pesa mingi,
kuhu poetab oma muna,
ise lahkub muretuna.
Kasuvanemad ta poega
kasvatavad andund moega,
kui nad mõistaks, pahaks paneks,
et neid kägu vedas haneks.
Kuid ei saagi nemad aru,
miks neil poeg on suur kui karu.
Õed ja vennad ammuilma
käopoeg saatnud teise ilma.
Elus asjad nii on seatud –
keegi meist ei ole veatu,
ent kui kägu satuks vangi,
küllap pandaks üksikkongi.
Raamatust: Peep Veedla „Pöialpoiss – made in Luxembourg“,
lk. 48
