Lõokese emakeel

Leelo Tungal

Lõoke saabus, mis sa kostad!
Lõoke, kas sa enam oskad
üldse oma emakeelt
tulles lõunamaiselt teelt?

Sulle ütlema peab, pelgan,
„Benvenuto!“ või siis „Welcome!“
Lõoke muigab ülevalt
taevast üleolevalt:

„Jah, mul mitmed keeled suus on –
neid kas neli, viis või kuus on,
aga mõtle, kuis ma saaks
öelda poegadele: kraaks?

Eestis õpetas mind ema
omakeeli kõnelema!
Siin ma munast koorusin,
möödus ka mu noorus siin ..

Rumal oleks hoobelda vist,
et ma mõistan joodeldamist,
eesti keeles ometi
hüüan uhkelt: „Tirilii!“

Raamatust: Leelo Tungal „Lätikeelne jäätis“, lk. 68