Pardid

Venda Sõelsepp

On imetore suveselge päev.
Mu poole ujuvat eskaadrit
ma rõõmsalt tervitan ja tõstan käe,
kui vastu võttes suurt paraadi.

Roost väljub ema kõige ees,
ja saates nagu lipulaeva
on riburada tema kiiluvees
kuus-seitse väikest kenuskaela.

Täiskäik. Poolpööre. Stopp! Ja ümberpöörd –
manöövrid kõik on viie peale!
Mu poole pöördub iga laeva vöör,
ma sõnan ootavale reale:

„Kõik on tipp-topp! Ja korda läks paraad!
Autasud saate kohe kätte.
Kui taskusopp mul päris tühjaks saab,
siis aeg meil hüvasti on jätta.“

Saab tühjaks tasku, ja mu laevastik –
vulks-vulks! ta pöörab ahtrid uppi!
Ning mina, admiral, kaen, nina pikk,
veest törritavaid sabajuppe …

Raamatust: Venda Sõelsepp „Sinikuube sirguke“, lk 34