Venda Sõelsepp
Kui aadlik oleksin ja nagu viis
ka võiksin kanda aadlivappi,
aukohal minu rüütlikilbil siis
sa võiksid näha vesipappi.
Mis kartmatu ja vapper linnuke!
Ei kiskjanokka, küünist pikka,
ei erku rüüd, jalg pilpa-pinnuke –
ja ometigi! Siiski! Ikka!
Ta trotsib pakast, talveraudset vett,
ja koogutab, kui võtaks hoogu.
Siis äkki sulps! – see pole silmapett! –
kaob jõkke siinpool pilliroogu,
kus kibekiirelt põhjas sibades
ei-tea-mis otsib kiviklibust,
ning vupsti! välja hänna vibades
veepinnal kaob kui lastud vibust …
Raamatust: Venda Sõelsepp „Sinikuube sirguke“, lk 40
