Heljo Mänd
Kord elas ahne harakas,
kes oli väga varakas.
Tal oli pesa asju täis,
kuid veelgi otsimas neid käis.
Ei varastanud ta, ei-ei!
Vaid kohe lihtsalt leidis neid.
Miks jäeti asjad laokile
ja uksed-aknad paokile!
Nii juurde kogunes tal koli,
et lõpuks endal kitsas oli,
jäi ilma ulualusest,
kuid harakas ei hoolind sest.
Siis tuli külm ja varbaid pures,
tuul kibedasti nahutas.
Ent temal oli ainus mure,
kuis uusi asju mahutab.
Raamatust: Eesti lasteluule valimik, I, lk.210
