Peep Veedla
Põllu kohal keegi luurab,
hiired nüüd on ohus.
Hiireviu kui ringi tuulab,
peidavad end rohus.
Vahel viu ka istub postil,
pilk on ikka terav.
Hiir end unustab pruukostil,
kaua ta veel elab?
Hiireviul ju eesmärk selge –
pojad vaja toita.
Kuni väljas on veel valge,
miski muu ei aita.
Kui on lapsed ükskord suured,
viu saab vabad päevad.
Talveks, olgu siin küll juured,
Saksamaale läevad.
Raamatust: Peep Veedla „Pöialpoiss – made in Luxembourg“,
lk. 33
