Peep Veedla
Karjaaial justkui päike
hüpleb hänilane väike.
Osavalt ta haarab sääse,
kärbes samuti ei pääse.
Ilus kollane, ja saba
suhteliselt pikk on taga.
Ikka seal, kus lambad, lehmad,
hänilane kärbseid kahmab.
Vahel hüppab lamba selga,
ratsasõitu lind ei pelga.
Nopib villa vahelt saaki,
justkui kaevandaks sealt maaki.
Pesapaik tal ka siinsamas,
emaslind just pesal lamas.
Kuival mättal kulu varjus
leidis selle üles karjus.
Hänilane tegelikult
ise karja hoidma kipub.
Küllap ta on mõelnud juba ammu:
„Oleks mul vaid rohkem rammu!“
Raamatust: Peep Veedla „Pöialpoiss – made in Luxembourg“,
lk. 36
