Mihkel Veske
Liiri-lõõri lõokene,
armas laululinnukene,
miks nii järjest lõõriteled?
Miks ju siis, kui maas veel
lunda,
nurm on must, ei haljast
tunda,
laululugu keeruteled?
Kevade, kui maa veel paljas,
kui veel pole rohtu väljas,
siis sa palud Looja poole,
et ta saadaks rohtu maale,
rohtu maale, lehti puule,
päästaks pilvest vihmavoole.
Kevade, kui maa on haljas,
kaasik haljas, lilled väljas,
siis sa tänad ilma Loojat;
hüüad ühes teisi linda,
äratad sa iga rinda
kiitma elu, õnne toojat.
Raamatust: Mihkel Veske „Kas
tunned maad …“, lk. 78
