Juhan Saar
„Kured on väsinud ära
ja ühtegi laeva ei ole.“
„Kus?“
„Merel.“
„Kas
tõesti vaid sellepärast
sa
nõnda nutune oled?“
„Kuid kured ju väsivad, isa?“
„Poiss,
pühi põselt see pisar!“
„Kuid järsku ei leia nad laeva?“
„Poeg,
ära end asjata vaeva!“
„Kuid ära on väsinud kured.“
„Peast
viska see väikene mure!“
„Ma kardan …“
„Mida?“
„Et keegi neist upub ja sureb.“
„Ei
usu! Nad leiavad laeva
ja
puhkavad mastide tipus.
Jää
magama! Tähed on taevas
ja
kuu akna taga, näe, ripub.“
„Kas kindlasti, isa, sa tead, et …“
„Jah,
tean.“
„Kui hea …“
Ja juba padjale langebki pea.
Kuid merel on väsinud kured
ja asjata otsivad laeva.
Oi, suured ja väikesed mured!
Oi suurte ja väikeste vaeva!
