Venda Sõelsepp
Sina, jah, see päris paras
lõhestama järvejääd!
Vedruhända teivastaras
hetkeks viibutama jääd.
Samas mööda põlluääri
kevadvihma tibades
veered kasteheina-sääri
kibekiirelt sibades.
Ikka erk ja ikka tiidus.
Kus su uned, kus su ööd?
Asja on sul nõos ja niidus,
käsil tuhat tähtsat tööd.
Kuid siis äkki jää on pude,
paisub jõgi, raksab ruum.
Oled tõesti linnu-ude,
kevadaatom või ta tuum …
Raamatust: Venda Sõelsepp „Sinikuube sirguke“, lk. 8
