Uno Sikemäe
Jälgin taevatuules pilverändu,
siniõhus pääsulinnu lendu.
Meenub aeg, kui lapsepõlves veel
pääsulind mind saatis kooliteel.
Rõõmu tundes kevadisest ajast,
uljas kaares üle kodumajast
lendas lõunast siia saabuv lind
linnukeeles tervitama mind.
Pääsukeste lennutee on vahel
kajakate keskel kodulahel.
Sügiskullas nukraks muutub maa,
pääsulind peab jälle lahkuma.
Linnupoeg nii kiirelt kasvab suureks,
lahkub oma kodupesa juurest.
Taevasinas kaugusesse siit
kajab veel ta sõbralik
- vidiit!
Raamatust: Uno Sikemäe „Mürakarude mängurajal“, lk 66
