Kersti Merilaas
Nägin und: üks kuldne lind
munes kuldseid mune.
Keegi nagu hüüdis mind,
kuulsin läbi une:
Kuk-ku!
Kuk-ku!
Ärka
üles, Juk-ku!
Jooksin välja nagu tuul,
uneähmis nägu.
Aia taga kuusepuul
valjult rõkkas kägu:
Kuk-ku!
Kuk-ku!
Tule
tänna, Juk-ku!
Õde koplis õue all
jaanikaski lõikas.
Kägu mulle kärinal
kuuse ladvast hõikas:
Kuk-ku!
Kuk-ku!
Pane
uksed lukku!
Raamatust: Kersti Merilaas „Lumest lumeni“, lk. 27
