Peep Veedla
Põldvutt vudis ristikpõllul,
vutikukk tal püsis kannul,
ise laulis: „Vutt, vutt, vutt,
olen põllu kihvtim kutt!“
Laulust heldis vutikana,
munes varsti tosin muna.
Haudus, kuni lapsed majas,
pere hoolitsust siis vajas.
Vuttidel nüüd kiired päevad,
kuni lapsed lendu läevad.
Pärast seda, selge see,
ees on Aafrikasse tee.
Alles lõunas mõelda aega –
ei saand sugulasi kaeda.
Eestis farmerid on nad,
kirjuid mune toodavad.
Raamatust: Peep Veedla „Pöialpoiss – made in Luxembourg“,
lk. 37
