Felix Kotta
Noor meistrimees ütles:
„Oo, asi on klaar:
on majata jäänud
üks kuldnokapaar.
Kui peavarju talle
ei ehita ma,
siis endale pesa
ta teha ei saa.“
Sih-sahkadi saeti
ja taoti kip-kop.
Sai valmiski maja,
sai maja tipp-topp.
„Suur tänu, suur tänu!
Aitäh!“ laulis lind.
Ka kuldnokal oli
nüüd elamispind.
Raamatust: Eesti lastekirjanduse antoloogia, 8., lk. 178
