Mart Raud
Lõõritades lendas lõo
üle nurme-nõo,
laskus alla keset kesa,
tegi sinna pesa.
Sauna taga kasvab saar.
Rõõmus rästapaar
lendas sinna, vaatas kongi –
oma jagu ongi.
Västrik, väike väle lind,
küllap tunnen sind –
teised nii ei lenda, rända
ega viska hända.
Mustad tiivad, valge rind,
lendab pääsulind.
Eks ta varsti peale hakka –
pesa lauda lakka.
Vaatad üles, silmil käed,
mida kuuled, näed?
Kriiga-kruuga üle mere
tuleb kurepere.
Ööbikut ei ole veel.
Rukkirääk ka alles teel.
Aga mets ju seda nägu –
varsti tuleb kägu.
Raamatust: Eesti lastekirjanduse antoloogia, 7., lk. 166
