Heljo Mänd
Kuku kuku kuku
igal oksal kukun
kuku kuku kuku
suu mul pole lukus
lendan kuusikusse
kuku kuku kuku
lendan kaasikusse
kuku kuku kuku
ükskord viisijupi
laane servast leidsin
viis ei jäänud pähe
selle ruttu peitsin
peitsin toomeõide
sidusin ta köide
tuul võttis viisi suhu
õied ära puhus
Raamatust: Heljo Mänd „Keelekiik“, lk. 18
