Vesipapp

Peep Veedla

Vesipapp on kange mees –

alles hangel, juba vees!

Ei tal ole külm, ei kõle,

putukaid sealt leiab mõne.

Pistab nahka, läheb jälle,

see ei ole raske talle.

Nõnda mitu korda järjest

korjab saaki nagu kärjest.

Kõht kui täis, siis otsib koha,

kus saaks võtta pinge maha.

Laseb kauni laulu lahti,

kuulatavad kõik, kel mahti.

Jätta külmaks vist ei saa

kuulajaid see superstaar.

See, mis kostub, see on tipp –

selle talve suurim hitt!

Raamatust: Peep Veedla „Pöialpoiss – made in Luxembourg“, lk. 67

Vesipapp

Venda Sõelsepp

Kui aadlik oleksin ja nagu viis

ka võiksin kanda aadlivappi,

aukohal minu rüütlikilbil siis

sa võiksid näha vesipappi.

Mis kartmatu ja vapper linnuke!

Ei kiskjanokka, küünist pikka,

ei erku rüüd, jalg pilpa-pinnuke –

ja ometigi! Siiski! Ikka!

Ta trotsib pakast, talveraudset vett,

ja koogutab, kui võtaks hoogu.

Siis äkki sulps! – see pole silmapett! –

kaob jõkke siinpool pilliroogu,

kus kibekiirelt põhjas sibades

ei-tea-mis otsib kiviklibust,

ning vupsti! välja hänna vibades

veepinnal kaob kui lastud vibust …

Raamatust: Venda Sõelsepp „Sinikuube sirguke“, lk 40