Ronk on laululind

Kalju Lepik

Ronk on lind.

Vares on lind.

Varblane isegi laululind.

Kargab siia,

kargab sinna,

kivi otsast kivist linna.

Laululinnud lõunamaale,

lõunamaa päikesemaale.

Ronk on lind.

Vares on lind.

Vaak, vaak, vaga lind.

Laululinnud lõunamaale,

lõunamaa päikesemaale.

Ronk on lind.

Ronk on lind.

Ronk on isegi laululind.

Raamatust: Kalju Lepik  „Kogutud luuletused“, lk. 208

Kaaren

Venda Sõelsepp

„Krronk!“

Lendasid üle mu maja,

suur ja sünge ja must.

Miks sul oli küll liuelda vaja

minu maja peale just?

„Krronk!“

Kas see on eitus või jaatus?

On see halb või on hea?

Kas siis sellest nüüd muutub mu saatus?

Või ei sinagi tea?

„Krronk!“

Ei too sa head ega paha,

null on su hõike hind.

Kaodki kaugete metsade taha,

musta kuuega lind.

Raamatust: Venda Sõelsepp „Sinikuube sirguke“, lk. 28

Rongaema

Peep Veedla

Ronk toob esimese oksa

pessa kõrge männi otsa

külmal küünlapäeval juba,

meil kui kodus köetud tuba.

Kaarna pesas ahju pole,

olgu ilm ükskõik kui kole.

Rongaema haudub truult,

lahkumata pesapuult.

Kust on inimesed võtnud,

oma teadmistesse jätnud,

et on rongaema see,

kes laste eest ei hoolitse?

Raamatust: Peep Veedla „Pöialpoiss – made in Luxembourg“, lk. 57