Lindude kevad

Mart Raud

Lõõritades lendas lõo

üle nurme-nõo,

laskus alla keset kesa,

tegi sinna pesa.

Sauna taga kasvab saar.

Rõõmus rästapaar

lendas sinna, vaatas kongi –

oma jagu ongi.

Västrik, väike väle lind,

küllap tunnen sind –

teised nii ei lenda, rända

ega viska hända.

Mustad tiivad, valge rind,

lendab pääsulind.

Eks ta varsti peale hakka –

pesa lauda lakka.

Vaatad üles, silmil käed,

mida kuuled, näed?

Kriiga-kruuga üle mere

tuleb kurepere.

Ööbikut ei ole veel.

Rukkirääk ka alles teel.

Aga mets ju seda nägu –

varsti tuleb kägu.

Raamatust: Eesti lastekirjanduse antoloogia, 7., lk. 166

Laulurästas

Peep Veedla

Kuuseladvas varavalges

enne teisi rivis ta.

Õhtul, ehapuna palges,

viimasena vilistab.

Laul on laulurästa hobi,

sellist hobi vajab ta.

Ega teisiti vist sobi –

nimi laulu kajastab.

Laul ei ole ainus ala,

milles laulurästas proff –

Leiutatud on tal sala

sülje abil tehtav krohv.

Sellega on tehtud tema

pesa siseviimistlus.

Krohvi peaks ta esitlema

messidelgi – ükskõik kus!

Raamatust: Peep Veedla „Pöialpoiss – made in Luxembourg“, lk. 50