Valter Kruut
Väike linavästrik, tere!
Juba pillud hända seal.
Tulid üle maa ja mere
suure kure jala peal.
Meie katusele lasku –
luba hüva linakasvu!
„Silts sults, silts sults,
mine metsa, too raagu,
pühi sõklad välja!“
Märtsi lõpp on juba käes,
aga jõed veel ikka jääs.
Lendab jõele hänilane,
põtkib nii, et imeks pane:
vastu jääd taob pikka saba,
kuni jõgi jääst on vaba.
Põllulgi ta erksalt jaol –
otsib ussikesi vaol.
Tema liigutusi siin
kadestaks ka baleriin.
„Eest ära, ära, ära, ära!
Mul pole täna palju aega.
Udik, tik-tik.
Lirts lirts linad lendu!“
Linamõõtja, külvilind –
kõik me armastame sind.
Raamatust: Valter Kruut “Linnuraamat“, lk.11
