Rääk! Rääk!

Juta Kaidla

Rääk-rääk! Rukkirääk!

Kus võiks kuulda sinu häält?

Teised linnud nagu nooled

läksid teele lõuna poole

juba vara koidu ajal.

Sina jätsid jumalaga

paljad nurmed küla taga,

siis kui päike vajus loode.

Andsid ennast ööde hoolde –

läksid, ümberringi pime.

Mulle näis see nagu ime,

kuidas küll sa leidsid rajad.

Aga sa ju rukkiajal

olid siingi öine lind.

Sellepärast viiski sind

troopikasse

öine lend. 

     

Raamatust: Juta Kaidla „Liblikaga võidu“, lk. 24 ja
„Valgete liblikate aeg“,  lk 5