Peep Veedla
Rukkirääku teavad kõik,
tuttav tema öine hõik.
Enamus, kes põllul käinud,
rääku siiski pole näinud.
Sest tal meeldib käia jalgsi,
heina sees ta sibab vargsi.
Ennast näidata ei taha,
jälgi suurt ei jäta maha.
Põllumeestega kuid kana
räägul kitkuda on vana:
kui nad niitmata ei suuda,
miks siis taktikat ei muuda?
Kui nad vähekegi hooliks,
rääke säilitada sooviks,
peaksid niitma keskelt lahku,
rääk siis pageda saaks rohtu.
See on räägu omapära –
ohu eest ei lenda ära.
Kui ei oleks linnuks sündind,
harrastaks vist kepikõndi.
Raamatust: Peep Veedla „Pöialpoiss – made in Luxembourg“,
lk. 38
