Leili Andre
Silmis juba ränd ja rutt,
keset võõrast hommikut
kuldnokk nukralt mõtiskleb:
„Kes see teab, mis Ats küll teeb?
Kas ta ootab koju mind?
Meelsasti ju lendaksin!
Kas ta aias käis ja nägi,
et mu pesakast on läbi,
pehkinud ja auke täis,
tuul ja vihm sealt läbi käis?
Kas ta laudu, naelu otsis,
uue kasti koju toksis?“
Tuul need mõtted kandis koju.
Kohe, kohe Atsist poju
lauajuppe, naelu tõi,
pesakasti kokku lõi.
Leidis talle aseme
akna alla kasele.
Tule, kuldnokk,
tule, tule!
Asu kohe rännakule!
Raamatust: Eesti lastekirjanduse antoloogia 11. kd.,
lk. 167
