Venda Sõelsepp
Sa kallis aeg,
kus mul see aeg
kõndida väärikat sammu!
Sirts-särts! Nii oleksin ammu
saatuse lelu …
Mind läbi elu –
ah, oodaku seal pai või peks! –
viib reibas keks …
Sa armas aeg, kus mul see aeg
õppida peeneid maneere!
Tead küll, mu elu ei veere
ju keset roose
ja viljavoose …
Mul veres sulipoisi temp
ja väike vemp …
Sa kulla aeg,
kus mul see aeg
õppida liire ja lõõre,
vigurviiside sõõre!
Mu nokk on jäme,
mu laul on räme,
üks hallivati sirtsuv silp:
tsilp-tsilp! Tsilp-tsilp!
Raamatust: Eesti lastekirjanduse antoloogia 12. kd., lk.
407
