Uno Sikemäe
Terve päeva väikses parditiigis,
lõbus elu kestis veteriigis.
Pereema töökas parditujus
tibudega tiigipinnal ujus.
Tiigipõhi pakkus toidumaitset,
kaldarohust saadi ihukaitset.
Piilupojad sukeldusid vette,
järjekorras pardiema ette.
Suvepäike loojangusse sõudis,
rõõmustades lapsi siia jõudis.
Koju tulles oma lasteaiast,
viskas neile tükikesi saiast.
Sõprus nendevaheline püsis,
kuni laps neid kaasa võtta küsis.
Ime aga sündis iseendas,
piilupere lasteaeda lendas.
Raamatust: Uno Sikemäe „Mürakarude mängurajal“, lk. 5
