Erich Meerja
Tiivad taskus, kus mul ruttu,
kõnnin klaariks kauged maad.
Lennuteel on udujuttu,
merel maanduda ei saa.
Päeva puhtel, ööde hakul
Rääksuvad mu rännuteed.
Taldade all pahtund rakud
kastevesi pehmeks teeb.
Nõnda mina aja lennus
terviseks vaid jooksen, käin.
Taeva all on teised linnud,
maa jääb räägu jälgi täis.
Raamatust: Erich Meerja „Tagasivaade“, lk. 24
