Läbi aedade heliseb tihasekell.
Ühesuguste
kollapuguste
tiivavurinavendade karussell
tihasekellade ümber tiliseb.
Muist tulid varemalt,
teised on hilised,
mõned on julged ja teised on aremad.
Veel on hangedes hangunud aed.
Veel on väikeste tihasekellade aeg.
Aga ennäe –
mööda lendab neli-viiskümmend päikest,
paar sabinat sooja vihma,
paar kõmavat kevadäikest –
ja vakatab väikeste tihasekellade tilin.
Ja läheb siis lahti üks vidin ja vilin!
Oi sina heldene aeg!
On siis kõik nõmmed ja kesad,
kõik pärani nokad ja ootavad pesad
üksainus särisev tihasekell.
Ja on siis kõik metsad
ja sinised taevalaed
ja õitehangedes sumisev aed
üksainus helisev tihasekell.
Ja kogu maa,
ja sina ja mina ka
tilksume rõõmust kui tihasekell.
On tulnud suure tihasekella aeg.
Raamatust: Venda Sõelsepp „Kõik meeled avali“, lk. 18
