Karl Eduard Sööt
Käokene, kuku, kuku –
üle saare, üle salu,
üle põõsastiku, palu.
Kukku,
kukku!
Käokene, kuku, kuku –
üle kuuse kullalise,
üle mätta mullalise.
Kukku,
kukku!
Käokene, kuku, kuku –
üle haljendava heina,
üle ununenud leina.
Kukku,
kukku!
Raamatust: Karl Eduard Sööt „Roti pulmad“, lk.17
