Valter Kruut
Rõõm on kõigil, kui sa tuled,
vana pesakast veel meeles.
Kuldne nokk ja särasuled,
ise räägid rootsi keeles.
„ Kutkätkät, kutkätkät,
küüu, küüu,
pullilill,pullilill,
Pada-Aadu-Priidu.“
Õues kajab mõnus vile,
nokast noote lendab hulgi.
Oled sillerdav ja sile,
nagu kannaks võlusulgi.
Lased valla kauni hüüu,
hõiskad uhket külvilaulu:
„Ruttu tööle, põllumees,
põld sind juba ootab ees.
Viska tera, siis saad iva,
sirr sirr!“
Laulu sees on imeviise,
kumekaugeid kõõrutusi,
siidipaelte siduvust.
Kontsertkava teenib kiidu:
pärast talve kiduvust
on see kevadpidu just!
Raamatust: Valter Kruut “Linnuraamat“, lk.5
