Uno Sikemäe
Pääsukene punub pesa
laudalakas suvekuul.
Lendavad siis üle kesa
midlid-madlid, laulud suul.
Midlil, Madlil nüüd on pojad
vanemate rõõmuks siin.
Udusulis pesasoojad,
vidinaks neil ühtne viis.
Midli-madli, kudli-kadli
laulis lakas pääsulind.
Laulis Midli, kuulas Madli,
mustad tiivad, valge rind.
Suured linnud nagu kokad,
kombed vana tavaga.
Nende tulles väiksed nokad
tuli ainult avada.
Saju lõpust teada andis
vihmapilvel vikerkaar.
Üle rukkinurme kandis
pääsulindu tiivapaar.
Lühike on linnu suvi,
algab lõunasse neil lend.
Selle hetke tulekuni
lõbustavad õhus end.
Sinitaevas kaunilt kajab
nende lahkumisvidiit.
Siis kui lumi talvel sajab
on nad kaugel juba siit.
Raamatust: Uno Sikemäe „Musta hobuse suvi“, lk. 40
