Uno Sikemäe
Meie õue leevikesi lendas,
lapsed nägid tihast akna peal.
Vares mängis varblasele venda,
pakane neid näpistas veel seal.
Külalisi saabus enne pühi,
nende koduks jäigi meie õu.
Teades, linnukestel kõht on tühi,
kiirelt siia toodi roidunõu.
Nööri otsa tükikene pekki,
selle sinna sidus kooli kokk.
Tihasele meeldis seda mekki,
tema ongi pekimaiasmokk.
Nõnda kirjamustriliseks kooti
tiivuliste jälgedest me hoov.
Sinna ikka toitu lisaks toodi,
täita tuli linnukeste soov.
Linnupüha meie hoovis kestis,
kuni loodus magas talveund.
Tänuvidin tänavale kostis,
siis kui saabus koidutund.
Raamatust: Uno Sikemäe „Naeratav koolikott“, lk.29
