Venda Sõelsepp
Lobjakased pilved tühjaks sadasid.
Sajahäälselt helisevat huiget
kõrvad läbi halli udu tabasid –
elluärgand mere nõrka tuiget.
Udu varjab kõike kiivalt nagu loor.
Kuid ma tean: seal kluugutavad luiged.
Kevad astub – julge, otsustav ja noor
mööda sinist lagunevat rüsi.
Ainumõtteliselt luikab kauge koor:
rankadel ei ole kauaks püsi!
Raamatust: Venda Sõelsepp „Sinikuube sirguke“, lk. 5
