Ira Lember
Kui sirel õitega end rüütas
ja kastan oma küünlad süütas,
siis kuldnokk tassis kaselehti
ning oma pesa kauniks ehtis.
See kuldnokk laulis vidi-viit!
Ja kaasa laulis mets ja niit.
Ja kaasa laulis mets ja niit,
kui kuldnokk laulis vidi-viit!
Ja rind tal rõõmust aina paisus,
sest pesas teineteise kaisus
ta pojad udusulised,
kel põsed unetulised.
See kuldnokk laulis vidi-viit!
Ja kaasa laulis mets ja niit.
Ka pojad laulsid jo-le-mi!
See laul ju raske polegi!
Kui selgeks saanud sul see viis,
võid vaderiks neil minna siis.
Raamatust: Eesti lastekirjanduse antoloogia 11. kd.,
lk.445
