Kaarel Korsen
Värvu ennast loigus pesi.
Küll on mõnus leige vesi!
Vihtles kaua, liiga sapsis –
jälle pori täis end rapsis.
Rohus kukerpalli lastes
kriimuks jäi ta märjas kastes.
Aga mis siis lõpuks juhtus?
Vihm me värvu puhtaks uhtus.
Raamatust: Eesti lastekirjanduse antoloogia 11. kd.,
lk.336
