Valter Kruut
Pääsuke toob päevasooja,
armas on su lennuvilk.
Laulad, siidikeralooja,
ja sind hellitab me pilk.
„Siidikera, niidikera,
sirts, sirts, sirr!
Siidikera, niidikera,
niidikera, siidikera,
sirts, sirts, sirr!“
Ora ees ja käärid taga,
mustad tiivad, valge rind.
Täidad õue vidinaga,
oled talu õnnelind.
„Midli-madli,
kudli-kadli,
kudusin kangast,
tegin riiet,
läksin metsa kännu otsa,
tõmbasin lõhki –
sirts sirr!“
Laulunokk ei püsi vakka,
pere sõbraks pakud end.
Pesa valmib laudalakka,
unkaauku vilksab lend.
Raamatust: Valter Kruut „Linnuraamat“, lk. 27
