Valter Kruut
Kes küll rukkis laseb rääksu,
peitu jäädes lastele,
heinamaalgi algab krääksu,
kui on rohi kastene?
„Rääk-rääk! Rääk-rääk!“
Talle ligi minna proovid,
hiilid hilju edasi.
Prägisejat näha soovid,
kuid ei leia kedagi.
Samal ajal eemal ruttu
jätkab keegi krääksujuttu:
„Rääk-rääk“ Rääk-rääk!“
Kes sa oled? Näita ennast!
Räägib rägisedes rääk:
„Teie soovi katsun täita,
siiski ennast ma ei näita.
Mul on umbes rästa kuju,
imekiired jooksujalad –
õhku tõusta pole tuju.
Rännulennult saabun hilja –
maikuu keskel asun vilja.
Rukist kasvatan kui seina,
kasvuväge külvan heina.
Rääk-rääk! Rääk-rääk!“
Raamatust: Valter Kruut „Linnuraamat“, lk. 24
