Ave Alavainu
Varesevabad on päevad
aias ja akende all;
taamal, kus kasvavad lepad,
vaikinud vareste trall:
ühed on lõunasse läinud,
teised on lõuna poolt teel;
varestevahetusvaikus
mõnd aega kestab veel.
Siis jõuab Lõuna-Lätist
Norrasse telegramm:
MEIE OLEME KOHAL.
SEADKE NÜÜD EESTISSE SAMM.
SEAL ÜHEL VÄIKESEL SAAREL
KÕRGETE LEPPADE ALL
ROHTUNUD AIAS ÜKS NAINE
OOTAB TEID ÕUNAPUU ALL.
TEMAL JÄÄB ALATI TALVEKS
PEENRALE SUVINE SAAK.
JA TEMA MÕTLEB MEIST HÄSTI.
TERVISI TEILE. KRAAK-KRAAK!
Igavad päikseta päevad.
Linnulaul lõunasse teel.
Varesed juba on läinud.
Vareseid pole veel.
Raamatust: Ave Alavainu „Minekulaulud“, lk. 228
