Aira Kaal
Kuu vaskne pale vaatab mulle aknasse.
Üks kiivitaja heledasti kiljub
mõnd kurja lindu eksiteele vedades,
et see
ta pesa juurde teed ei leiaks hilju.
Sel ööl me majja sündis inime …
Ja kiivitaja lendas kogu öö,
me maja ümber tiirutades väsimatult karjus,
kui paluks varju
oma perele.
Raamatust: Aira Kaal „Saaks kord seda imet veel vaadata“,
lk 10
